Metsainfo

🌲 Euroopa metsad peavad üha sagedamini toime tulema põudade, tormide, üraskite ja puude haigustega. See tähendab, et ka senised metsamajandusvõtted vajavad muutuvates oludes ümberhindamist.

🛠️ Metsade vastupanuvõime suurendamiseks tuleb liikuda ennetavama ja kohaneva metsamajandamise poole. See tähendab metsade seisundi jälgimist, kasvukohale sobivate puuliikide valimist, segapuistute kujundamist, õigeaegseid hooldusraieid ning kiiret reageerimist haigustele ja kahjuritele.

🌿 Segapuistud taluvad üldiselt paremini põuda, torme ning haiguste ja kahjurite survet. Samuti on oluline ennetus – õigel ajal tehtud metsamajanduslikud otsused võivad olla märksa odavamad kui hiljem ulatuslike kahjustuste tagajärgedega tegelemine.

🗺️ Oluline on ka see, et ühte lahendust ei saa rakendada kõikjal Euroopas. Metsade seisund, kasvukohad ja riskid on piirkonniti erinevad ning sellest peavad lähtuma ka majandamisvõtted.

🔎 Tuleviku metsade vastupidavus sõltub üha enam sellest, kui hästi oskame muutusi ette näha ja õigel ajal tegutseda.

Loe lähemalt: https://novaator.err.ee/1610144143/uus-kliimareaalsus-sunnib-euroopat-muutma-seniseid-metsamajandusvotteid

📚 ERR Novaatoris ilmunud artikkel on osa sarjast „Metsanduslikud populaarteaduslikud artiklid“, mida avaldavad koostöös Eesti Maaülikool ja MTÜ Eesti Metsaselts. Varasemad artiklid leiad Metsainfo platvormilt: www.metsainfo.ee.

Foto autor: Jürgen Aosaar

🌲 Kas Eesti ühiskonna side metsandusega on nõrgenemas?

📚 Eesti Metsaseltsi tegevjuht Liina Gross kirjutab, et metsanduse tulevik ei sõltu ainult sellest, kui palju metsa raiutakse või kaitstakse. Sama oluline on see, kui hästi inimesed metsa, selle majandamist ja metsasektori rolli mõistavad.

📉 Metsandust tutvustavate tegevuste rahastus on viimastel aastatel järsult vähenenud. Kolmele suuremale metsandust tutvustavale organisatsioonile eraldatud KIK-i toetuste kogusumma on 2023. aasta tipptasemega võrreldes langenud ligikaudu 70%.

🎓 Väiksem kokkupuude metsandusega tähendab vähem teadmisi ning võib vähendada noorte huvi metsanduse õppimise, selles töötamise ja ettevõtlusega tegelemise vastu.

💶 Siit tekib nõiaring: kui väheneb järelkasv ja huvi metsanduse vastu, võib nõrgeneda ka sektori konkurentsivõime ja majanduslik panus. See tähendab lõpuks vähem töökohti, eksporti ja maksutulu riigile. Tänane kokkuhoid metsandushariduse ja- teadlikkuse arvelt võib seega tähendada homme väiksemaid tulusid riigieelarvesse.

🌲 Metsandusharidus ja teadlikkus ei ole lihtsalt kulu, vaid investeering nii teadmistesse, järelkasvu kui ka Eesti majanduse tulevikku.

👉 Loe Liina Grossi arvamuslugu ERR-is:

Liina Gross: inimesed peavad teadma, kuidas metsa majandatakse Väiksem kokkupuude metsandusega tähendab vähem teadmisi ja väiksemat huvi valdkonnas õppimise, töötamise ja ettevõtlusega tegelemise vastu, kirjutab Liina Gross.

🌲 Heino Teder 100 – ootame teid mälestusüritusele Järvseljale!

Tänavu möödub 100 aastat Eesti metsanduse ühe olulisema suurkuju Heino Tederi sünnist.

💚 1. oktoobril koguneme Järvselja jahilossis, et meenutada Heino Tederi elu ja tegevust, kuulata mälestusi ning rääkida tema pärandist ja tähendusest Eesti metsandusele.

👉 Palume registreeruda hiljemalt 15. septembriks:
https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScrmJzmo3cSfu7b8Wa66LCpPdgml0vm8zCMfNN_plyPD0uhYA/viewform?usp=publish-editor

🌲Metsandus vajab terviklikku vaadet - poliitika, vastutus ja rahastamine peaksid käima käsikäes🌲

Põllumajandus ja metsandus ei ole kaks eraldiseisvat maailma. Sageli on põllumees ja metsaomanik üks ja sama inimene ning põllu- ja metsamaa ühe majapidamise osad.

Seetõttu ei ole õige vastandada metsanduse rahastamist põllumajandusele ja toidujulgeolekule. Metsandus on samuti maamajandus: see loob maapiirkondades töökohti ja ettevõtlust, annab maaomanikele sissetuleku ning varustab tööstust kohaliku taastuva toorainega.

Ka Natura 2000 erametsatoetus ei ole lihtsalt „metsandusele antav raha“. Kui riik piirab avalikes huvides eraomaniku võimalust oma metsa majandada ja sellest tulu teenida, peab piirangutega kaasnema õiglane hüvitis.

Praegune rahastamisvaidlus näitab aga suuremat probleemi: metsanduspoliitikat ja looduskaitselisi kohustusi kujundatakse ühes ministeeriumis, samal ajal kui oluline osa erametsanduse rahastusest tuleb teise ministeeriumi kaudu.

Metsandus tuleks viia regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse. Metsandus on maamajanduse osa ning selle poliitika, arengu ja rahastamise eest peaks vastutama üks ministeerium.

Loe Erametsaliidu tegevjuhi Kristel Järve arvamuslugu 👇

Kristel Järve: minister võiks teada, et metsanduski on osa maamajandusest Põllumajandus ja metsandus ei ole kaks eraldiseisvat maailma, sageli on põllumees ja metsaomanik üks ja sama inimene ning põllu- ja metsamaa ühe majapidamise osad, kirjutab Kristel Järve vastuseks Hendrik Johannes Terrase kommentaaril "Kuhu läheb põllumajanduse 546 miljonit eurot?".

🌲 Tehisintellekt aitab puuliike õhust tuvastada kuni 90% täpsusega

Uus kaugseiremeetod võimaldab määrata üksikute puude liike senisest kiiremini ja täpsemalt. Soome teadlaste arendatud lahendus ühendab multispektraalse laserskaneerimise tehisintellektiga.

Väga tiheda 3D-laserskaneerimise andmete puhul suudeti üheksat puuliiki- sealhulgas mändi, kuuske, kaske, haaba, pihlakat, leppa, tamme, pärna ja vahtrat- tuvastada keskmiselt 92% täpsusega.

🌳 Miks see oluline on?

Täpsem info puuliikide kohta aitab paremini planeerida metsaraiet ja puidu varumist ning muudab metsamajandamise tõhusamaks. Samal ajal võimaldab tehnoloogia paremini jälgida elurikkuse seisukohalt olulisi liike, surnud puitu ja metsakahjustusi, näiteks üraskikahjustusi.

Uue meetodi üks suur eelis on see, et tulevikus võib piisata ühest multispektraalsest laserskaneerimisest seal, kus praegu kasutatakse nii laserskaneerimist kui ka aerofotosid.

Kõige paremini töötab tehnoloogia hõredamates ja hooldatud metsades. Tihedates, mitmerindelistes ja väga liigirikastes metsades on puuliikide määramine endiselt keerulisem ning välitööd ei kao veel täielikult.

🤖🌲 Tehisintellekt ei asenda metsameest, kuid võib muuta metsade inventeerimise märksa kiiremaks ja täpsemaks.

Loe lähemalt:

AI identifies trees from the air as accurately as the human eye – useful for biodiversity and forestry A new remote sensing method identifies the species of individual trees accurately. This makes forestry more efficient and benefits biodiversity.

🌳 LAHENDUS KASVAB METSAS 🌳

🌲1. Puit on taastuv loodusvara, mida saab varuda loodust säästval viisil
Alates 2000. aastast on jätkusuutlikult majandatud ja sertifitseeritud metsade pindala maailmas kasvanud peaaegu kaheksakordseks ning hõlmab nüüd ligikaudu Euroopa Liidu suurust ala. Vastutustundlikult majandatud metsadest pärinev puit on taastuv tooraine, mille kasutamine aitab vähendada survet metsade raadamisele, hoida ökosüsteeme ning kujundada jätkusuutlikumat ja vastupidavamat tulevikku.

🛰️2. Puit toetab innovatsiooni
Läbipaistvast puidust akendest kuni puidupõhist grafiiti sisaldavate biopatareideni- teadus- ja arendustegevus avardab pidevalt puidu ja puittoodete kasutusvõimalusi. Biolagunev puit võib tulevikus asendada satelliitides isegi metalli, aidates seeläbi vähendada Maa orbiidile koguneva kosmoseprügi hulka. Praegu tiirleb Maa ümber enam kui 140 miljonit kosmoseprügi tükki, millest osa võib jääda orbiidile tuhandeteks aastateks.

👗3. Puitu saab seljas kanda
Tekstiilitööstus põhjustab hinnanguliselt 2–8% maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest ning 9% ookeanidesse jõudvast mikroplastist. Selle üheks peamiseks põhjuseks on fossiilsetest toorainetest valmistatud sünteetiliste kiudude laialdane kasutamine- need moodustavad vähemalt 55% kõigist tekstiilimaterjalidest. Puidupõhistest tekstiilikiududest, näiteks viskoosist ja lüotsellist, valmistatud rõivaste eelistamine võib aidata vähendada tekstiilitööstuse keskkonnamõju.

🚗4. Puit aitab leevendada kliimamuutusi, sidudes süsinikku
Puidust valmistatud tooted võivad 2050. aastaks siduda kuni miljard tonni süsinikdioksiidi (CO₂) aastas. See on võrreldav enam kui 200 miljoni sõiduauto liiklusest eemaldamisega. Puidu kasutamine pika kasutuseaga toodetes, näiteks mööblis ja hoonetes, võimaldab süsinikku pikaajaliselt talletada, hoides selle atmosfäärist eemal.

💶5. Puit on oluline osa maailmamajandusest
Metsandussektor annab üle maailma tööd vähemalt 42 miljonile inimesele ning selle panus maailmamajandusse ulatub hinnanguliselt 1,54 triljoni USA dollarini aastas. Puidu- ja paberitoodete ülemaailmse ekspordi väärtus ulatus viimaste kättesaadavate andmete kohaselt 2024. aastal 486 miljardi USA dollarini, kasvades aastaga 1,4%.

Allikas: ÜRO FAO

Foto: Kyoto University

🌿 Eurooplased ootavad metsadelt üha rohkem, kuid metsade võime nendele ootustele vastata väheneb.

Metsadelt oodatakse korraga väga erinevaid hüvesid- tarbe- ja energiapuitu, süsiniku sidumist, elurikkuse hoidmist, mulla ja vee kaitset ning puhkevõimalusi. Samal ajal mõjutavad Euroopa metsi üha enam kliimamuutused, sagenevad äärmuslikud ilmastikunähtused ning metsade keskmine vanus kasvab.

Saksamaa ülikoolide teadlased analüüsisid värskes ülevaateartiklis, kuidas suudavad Euroopa metsad muutuvas kliimas neid ootusi täita. Nende hinnangul on eri eesmärkide- süsiniku sidumise suurendamise, puidu kasutamise ja elurikkuse kaitse- ühildamine keeruline ning senine metsapoliitika ei ole neid eesmärke alati piisavalt hästi kooskõlastanud.

Teadlased rõhutavad, et Euroopa metsad on väga erinevad ning seetõttu ei saa neile rakendada ühesuguseid majandamislahendusi. Metsapoliitika peab arvestama kohalike olude, metsade eripära ja ühiskonna vajadustega.

🌲 Maaülikooli kaasprofessori Jürgen Aosaare lühikokkuvõtet uuringust saab lugeda Novaatorist:
🔗 https://novaator.err.ee/.../eurooplased-ootavad-metsalt...

📚 Lühikokkuvõte on osa sarjast „Metsanduslikud populaarteaduslikud artiklid“, mida avaldavad koostöös Eesti Maaülikool ja MTÜ Eesti Metsaselts. Varasemad artiklid leiad Metsainfo platvormilt: www.metsainfo.ee.

Foto: Jürgen Aosaar/EMÜ

🪵Puidu kasutamine vähendab jõudsalt fossiilsetest materjalidest pärinevat süsinikuheidet, osutab värske Soome ja USA teadlaste uuring. Suurima võidu annab saematerjal.

🌎Kliimamuutusi põhjustab eeskätt fossiilse toorme kasutamisel vabanev süsinik. Hinnanguliselt saab fossiilkütuste põletamise arvele kanda kolmveerand kogu kasvuhoonegaaside heitest. Samal ajal seovad looduslikud ökosüsteemid, nagu ookeanid, muld ja metsad, vähem kui kolmandiku aastasest üleilmsest kasvuhoonegaaside heitest, mis fossiilmaterjalide kasutamisel tekib, kirjutab Eesti Maaülikooli metsakasvatuse kaasprofessor Jürgen Aosaar.

🏗️Kliimamuutuse leevendamiseks tuleks seetõttu asendada fossiilsed materjalid ja -energiaallikad taastuvatega. Puittooted võiks pakkuda asendust sellistele süsinikumahukatele materjalidele nagu teras, betoon, plastist pakkematerjalid ja ka kütused.

Loe rohkem: https://novaator.err.ee/1610073523/puit-asendab-fossiilmaterjale-kliimasobralikult

Artikkel on osa sarjast „Metsanduslikud populaarteaduslikud artiklid,“ mida avaldavad koostöös Eesti Maaülikool ja MTÜ Eesti Metsaselts. Varasemaid artikleid leiad Metsainfo platvormilt: www.metsainfo.ee

Foto: Woodify AS/ Vjus AS